Ajalugu
2006 Muutuv ehitusturg nõuab ümberkorraldusi
Tunnustusena ettevõtte tegevusele kuulutas 2006.a. lõpus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Kommunaalameti ja Põhja Politseiprefektuuri esindajatest koosnev komisjon Skanska EMV parima ehitusplatsiga ehitusfirmaks.
Suurematest töödest lõpetati Jüri Gümnaasiumi rekonstrueerimine, Liivaoja elamukvartali üks etapp, ärihooned Pärnu mnt 139 kinnistul, TTÜ III korpuse renoveerimine ja üliõpilaselamu ehitus jm. 2006.a. sügisel võideti riigihanke korras Tallinna Lennujaama reisijateterminali laiendamise ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku I ehitusjärgu ehitustööde konkursid. Tulenevalt ehitusmahu kasvust ning projektide parema juhtimise eesmärgil, otsustati alates 1. novembrist moodustada lisaks teine Ehitustööde divisjon.
Eritööde divisjoni ventilatsioonitööde üksuse olulisemad tööd olid Jüri Gümnaasiumi ja Hotell Telegraafi ventilatsioonitööde tegemine. Elektritööde üksus lõpetas Tartu ja Sindi alajaamade ehitused. Kütte, vee ja kanalisatsiooni valdkonna suuremad tööd teostati Liivaoja elamukvartalis.
Keskkonnaehituse divisjonis jätkusid tööd Pääsküla prügila sulgemisel ning konsortsiumis AS-ga Merko Ehitus Tartu linna vee- ja kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimisel ja laiendamisel, lõpetati Paikuse prügila rajamine.
Teedeehituse valdkonna suurimateks töödeks 2006.aastal olid Tartu maantee rekonstrueerimine Tallinnas Liivalaia tänava ja Torupilli otsa vahelisel lõigul, Türi-Arkma maanteel Oisu-Arkma ning Jõhvi-Tartu maanteel Rannapungerja -Lohusuu maanteelõigu remont.
Jätkuvalt head tulemust näitas vaiatööde üksus, mille Lätis teostatud tööde maht ületas 2006.a. esmakordselt Eesti oma.
Aasta lõpul otsustati Keskkonnaehituse divisjoni ning Teedeehituse-, vaia- ja pinnasetööde divisjoni ühendamisel moodustada Insenerehituse divisjon.
Kinnisvaraarenduse divisjonile oli 2006. aasta edukas. Aasta jooksul lõpetati korterelamute arendusprojektid Liivaoja tänaval ning lõppjärku jõuti korterelamuga Kaupmehe tn 7. Kokku müüdi 2006. aastal 114 korterit. Uute projektidena alustati Kadriorus Bensiini tn 5 ning Pirita tee 28 asuvate korterelamute ehitust.
Skanska EMV käive oli 1,9 miljardit krooni. Keskmine töötajate arv oli 373.
2005 Skanska EMV pööras suurt tähelepanu tööohutusstrateegia rakendamisele
Alates 2005. aastast pööratakse Skanska EMV AS-is suurt tähelepanu tööohutusstrateegia rakendamisele. Suuremad valminud tööd: Balti jaama rekonstrueerimine ja hotellihoone ehitus, Tartu Kaubamaja, Kuressaare spordihoone, Suure-Jaani kooli juurdeehitus, Kuperjanovi ÜJP kasarmu ja remondihoone, Piirivalveameti hoone, elamud Maarjamäel, Viimsis, Uus-Maleva 10 ühiselamu, Narva heitveepuhastusjaama rekonstrueerimine, Pääsküla prügila sulgemine ning Narva puhastusseadmete rekonstrueerimine.
Teedeehituse valdkonna aasta suurimaks tööks oli Tallinn-Narva mnt Maardu-Valgejõe lõigu ja Tartu mnt Tallinna Kivisilla-Liivalaia lõigu rekonstrueerimine ning lõpetati Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt remont, Iigaste ja Leebiku silla remont, Konsu silla ümberehitus, Kloostrimetsa jalgrattatee ja Jõgeva staadion. Paigaldati ja seadistati töövalmis uus asfalditehas.
2005. aastal kinnistus jätkuvalt Skanska EMV juhtiv roll vaiatööde turul. Tööobjekte Eestis oli 41 ja Lätis 27.
Kinnisvaraarenduse divisjon lõpetas 2005. aastal korterelamute arendusprojektid Maarjamäel Sarapuu ja Pähkli tänaval ning Viimsis Kõrgemäel. Uute projektidena alustati Kadriorus Liivaoja tn korterelamute ning Kaupmehe tn 7 korterelamu ehitamist.
Käive oli 1,8 miljardit. Keskmine töötajate arv 350.
2004 Toimusid olulised struktuurimuutused
Skanska EMV AS-i poolt otsustatud struktuurimuudatuse järel alustasid 2004. aastal tööd Ehitustööde divisjon, Keskkonnaehituse divisjon, Teedeehituse, vaia- ja pinnasetööde divisjon, Eritööde divisjon ning Kinnisvaraarenduse divisjon.
2004. aastal võeti Teedeehituse, vaia- ja pinnasetööde divisjoni poolt kasutusele uudne DSP vaiatööde tehnoloogia, mis kiirendab tööprotsessi kergemate pinnaste korral.
Eritööde divisjon sisenes 2004. aastal aktiivselt kuni 10 kVA alajaamade ja kõrgepinge jaotlate ehitusturule.
Suuremad valminud tööd: Kaupmehe tn 6 korterelamu, Sarapuu tn 1,3,5,7 ja 9 korterelamud, Endla tn 12 munitsipaalelamu, Politseiameti hoone rekonstrueerimine, Pipelife plasttorude tehas Põrguväljal, Tridensi laohoone Muugal, Kohila spordihall, Muuga sadama kaid nr 14 ja 15, Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee rekonstrueerimine, Jõhvi-Narva ning Tallinn-Tartu Purdi-Korba ja Laeva-Kärevere maanteelõikude remont, Navesti ja Rutikvere silla remont, Tartu tunnelkollektor nr 2, Mustamäe tunnelid, Tornimäe kõrghoone vaiatööd ja Rävala pst 19 korterelamu vaiatööd. Traditsioonilisel Tartu Linnavalitsuse poolt korraldatud konkursil sai Tartu tunnelkollektori rajamine Tartu avalikkuse tunnustuse kui "Aasta tegu 2004".
Käive 1,1 miljardit krooni. Keskmine töötajate arv 330.
2003 OHSAS 18001 töötervishoiu ja tööohutuse sertifikaat
17. dets. lõppenud BVQI audit tunnistas Skanska EMV tegevussüsteemi OHSAS 18001:1999-le vastavaks ja toimivaks ning väljastas 02. jaanuaril 2004 vastavustunnistuse nr 144868, mis on ehitusettevõtetele esimene ja üldse neljas sellekohane tunnistus Eestis. Loodi keskkonnaehituse divisjon, mille tegevusvaldkondadeks on keskkonnaprojektide ja välistorustike projektide juhtimine.
Valminud ehitised: Kalevi maiustuste vabrik, Pärnu mnt 139 hoonete rekonstrueerimine, Sõpruse pst 174/176 Citymarket, Kaupmehe tn 6 elamu, Tabasalu alevi gaasiküttel katlamaja, Endla tn 12 hoone rekonstrueerimine munitsipaalkorterelamuks, Tallinna Tehnikaülikooli 4 B korpuse rekonstrueerimine, Viru väljaku Ärikeskuse vaiatööd, Tehvandi K90 suusahüppemäe juurdepääsuteed ja sillad, Hydroscand AS lao- ja büroohoone, korterelamud Sarapuu tn 1, 3 ja 5, Iru Elektrijaama väljalaskesüsteemide rekonstrueerimine, Rakvere linna vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine.
Käive 1,0 miljardit krooni, keskmine töötajate arv 327.
2002 Muudatused juhtimisstruktuuris
2002. aasta alguses jätkus Skanska EMV põhitegevus kolmel tegevussuunal: üldehitus, keskkonnaehitus ja kinnisvaraarendus.Erinevate tegevusvaldkondade paremaks juhtimiseks moodustati septembris senise kolme asemel viis divisjoni: Projektijuhtimis- ja ehitustööde divisjon, Teedeehituse ja pinnasetööde divisjon, Eritööde divisjon, Kinnisvaraarenduse divisjon ning Vaia- ja tunnelitööde divisjon.Eritööde divisjoni koondati varem üldehitustööde divisjoni kuulunud ventilatsiooni ja sise-santehnilised tööd ning ventilatsioonitoodete valmistamise üksus, uue suunana alustati elektritööde teostuse ja projekteerimise juhtimisega.
Kinnisvaraarenduses moodustati Kaupmehe tn elamu projekti juhtimiseks iseseisev arendusüksus AS Kaupmehe Maja, alustati elamu ehitustöödega. Loodi Skanska EMV osalusega Admiraliteedi Arenduse AS ja Kalev Rec AS samanimeliste arendusprojektide juhtimiseks ja haldamiseks, tegevust jätkas AS Maarjamäe Maja.
Vaiatöid tehti arvukatel objektidel, neist suuremamahulisemad: Sillamäe jäätmehoidla, Neste Eesti mahutipark, Oiltankingu reservuaarid, Multifunktsionaalne keskus Riias, elamu Vabaõhukooli teel. Vaiade valmistamisel seni kasutatud pinnast asendava valmistamisviisi kõrval võeti 2002. aastal kasutusele ka nn. pinnast väljatõrjuv tehnoloogia.
Teedeehituse ja pinnasetööde divisjoni koondati teedeehituse, pinnasetööde- ja ehitusmehhanismide rendi ning veevarustus- ja torutööde valdkonnad. Teedeehituse olulisemaks objektiks oli Tallinn-Tartu mnt. Mäo ja Põltsamaa vahelise lõigu renoveerimine.
Valminud ehitised: Tartu vangla, Tartu Ülikooli Raatuse t. ühiselamu, Prisma Hüpermarket Tammsaare teel, ABB elektrimasinate tehas Jüris, K-Rauta müügikeskus, Tartu mnt. polüfunktsionaalne hoone, Viru väljaku tehnovõrgud, Kellavere 3D õhukaitseradari hoone ja juurdepääsuteed, Võru linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine, Starckjohann Steel AS-I lao- ja büroohoone, Lonessa naftaterminali pinnasetööd.
Käive 1,15 miljardit krooni, keskmine töötajate arv 284.
2001 ISO 14001 keskkonnasertifikaat
Alates 29.02.2001 tegutsetakse Skanska EMV AS nime all. Töötati välja tegevussüsteem, milles on integreeritud kvaliteedi-, keskkonna- ning töötervishoiu ja töökeskkonna juhtimine. Bureau Veritas Eesti OÜ väljastas 26.11.2001 Skanska EMV AS-ile sertifikaadid ISO 14001:1996 nõuetele vastava keskkonnajuhtimissüsteemi ja standardile ISO 9001:2000 vastava kvaliteedijuhtimissüsteemi kohta.
Jätkati tegevust kolmel põhitegevusal: üldehitus, keskkonnaehitus ja kinnisvara arendus. Lõpetati lõhke- ja kaevupuurimistööde teostamine.
Valminud ehitised: AS EMT tehnokeskus, AS Eesti Telefon Endla tn büroohoone rekonstrueerimine, Paldiski sadama RO-RO laevade kai projekteerimine ja ehitamine, Amphenol Eesti kaabli montaa˛i tehas, Viimsi Nelgi tee korterelamu, Tallinna Tehnikaülikooli aula ja spordikeskuse rekonstrueerimine, Kopli Lastekodu renoveerimine, Vanasadama loodemuuli lainemurdja rekonstrueerimine, Kadaka turu kaubanduskeskuse juurdeehitus, Keila Tervisekeskus.
Käive 719 miljonit krooni, töötajate arv 321.
2000 EMV ühineb Skanska Grupiga
Jaanuaris ühines EMV Skanska Grupiga, kui Skanska AB tütarfirma Skanska OY sõlmis EMV aktsiate ostulepingu. Seoses sellega lõpetati märtsis EMV aktsiate noteerimine Tallinna Väärtpaberibörsil.
2000. aastal algas AS EMV, AS EMV Soilmec ja Skanska Ehituse AS ühendamine, mis lõppes ühinenud ettevõtte, ärinimega Skanska EMV AS, kandmisega Äriregistrisse 29.02.2001. Ühinemisprotsessis määratleti Skanska EMV tegevusstrateegia ja ajakohastati juhtimisstruktuur.
Valminud ehitised: Rocca-al-Mare kaubanduskeskuse IV ehitusjärk, Ristiku Põhikooli rekonstrueerimine, Scheteligi lao- ja büroohoone, Draakoni hotell Tartus, kohvik-klubi Spirit, BMW autokeskus, Eesti Telefoni sideliinide rekonstrueerimine, Paldiski sadama turbakai, Sirgala karjääri silla projekteerimine ja ehitamine, vaialused Riia Raekojale, Saku Suurhallile.
Käive 687 miljonit krooni, töötajate arv 387.
1999 ISO 9001 kvaliteedisertifikaat
Skanska alustas läbirääkimisi osaluse omandamiseks EMV-s. Aasta tõi EMV-le kvaliteedisertifikaadi, mis kinnitas EMV ehitusalaste projektide kavandamise ja juhtimise vastavaust rahvusvahelisele kvaliteedistandardile ISO 9001. Loobuti kaugvedude teenuse osutamisest. Maanteeamet tunnistas EMV aasta parimaks sillaehitajaks ning Tartu Linn nimetas aasta parimaks ehitiseks kadettide ühiselamu.
Valminud ehitused: Tallinna Lennujaama reisijate terminali rekonstrueerimine, Eesti Telefoni sideliinide rekonstrueerimine, kadettide ühiselamu Tartus, rekonstrueeriti Standardite Ameti bürookorpus, Kopli Lastekodu, Eesti saatkonnahoone Moskvas. Ilmarise kvartali korruselamud, Vaivara ohtlike jäätmete hoidla, Vaskjala hüdrosõlme rekonstrueerimine, Tallinna veehaarde rekonstrueerimine, Kärevere silla ja pealesõitude ehitamine (esimest korda Eesti sillaehituse ajaloos kasutati pingestatud monoliitbetooni).
Käive 894 miljonit krooni, töötajate arv 403.
1998 EMV Võimalik ühinemine AS-iga Merko Ehitus
Aasta domineerivaimaks sündmuseks oli EMV võimalik ühinemine oma peamise rivaali AS-iga Merko Ehitus. Ebaõnnestunud ühinemine põhjustas suuri muutusi EMV juhtkonnas. Kärbiti ettevõttele mitteolulisi äritegevusi ja tütarettevõtteid. Keskenduti üldehitusele ja insener-tehnilisele ehitusele. Külmutati kinnisvaraarendusprojektid, müüdi betoonitööstus ning aknaid ja uksi tootnud tütarettevõte E-Profiil. Iseseisvaks tulemusüksuseks sai metallitööstus, mis lisaks senisele ventialtsioonitoorikute tootmisele hakkas valmistama metallkonstruktsioone. Otsustati sulgeda tütarettevõtted Venemaal ja Saksamaal. Eesti Aasta Ehitise konkursi esimese ja teise koha võitsid EMV ehitatud Kawe Plaza ja Emajõe Ärikeskus.
Valminud ehitused: Paljassaare Heitveepuhastusjaama rekonstrueerimine, Ülemiste puhtaveereservuaar, Tartu tunnelkollektori ehitus, Kawe Plaza, Heltermaa sadama kai ja ramp, Kadaka Selver, Ilmarise kvartali hotell ja elamu, Emajõe Ärikeskus, Sadolini laokompleks Raplas.
Käive 778 miljonit krooni, töötajate arv 542
1997 Areng kontsernitüüpi ettevõtteks
Laienes betoonitööstus, alustati akna- ja ukseprofiilide tootmist. Käivitati iseseisev kinnisvara arenduse üksus. EMV-d arendati kui kontsernitüüpi ettevõtet. Suurimad investeeringud läksid ehitusmehhanismide üksusesse.
Valminud ehitused: Haapsalu heitveepuhastusseadmed, Narva linna joogivee peapumpla, Narva tollipunkt, Eesti Näituste keskpaviljon, Tallinnas Sadama 12. kai, kaks McDonaldsi restorani St.Peterburgi kesklinnas, renoveeriti ABB Eesti AS hoone.
Käive 536 miljonit krooni, töötajate arv 625.
1996 EMV-st sai sisuliselt kontsern
EMV-st sai sisuliselt kontsern, asutati mitu tütarfirmat: ZAO EMV – Venemaal, SIA EMV Latvia – Lätis ja EMV System Bau GmbH – Saksamaal. Puurimistööd viidi EMV-st välja moodustatud tütarettevõttesse AS EMV Soilmec. Septembris alustati EMV aktsiatega kauplemist Tallinna Väärtpaberibörsi vabaturul. Omandati osalus esimeses kinnisvaraprojektis.Nelja ehitusjaoskonna, sanitaartehniliste tööde osakonna ja viimistlustööde osakonna baasil moodustati kaks ehitusüksust. Üldehituse divisjon ja insener-tehniliste ehituste divisjon. Alustati kvaliteedisüsteemi väljatöötamist. Jätkati töid Tallinna Heitveepuhastusjaama II etapi ehitusel. Valminud ehitused: Eesti Mobiiltelefoni büroohoone, Tartu Heitveepuhastusjaama I etapp.
Käive 355 miljonit krooni, töötajate arv 572.
1995 Aktsiad noteeriti börsil
Sõlmiti ostu-müügileping EMV põhivara omandamiseks, viidi läbi aktsiaemissioon. Põhitegevus – ehituse peatöövõtt – korraldati ümber projektijuhtimise süsteemile. Lõpetati ebarentaablite kõrvaltegevusalade tegevus – müüdi puidu ja metallitööstused. Aktsiad noteeriti börsil. Eesti ehitusturule tulid sellised rahvusvahelised kontsernid nagu Skanska, YIT ja Lemminkäinen. Võideti esimene rahvusvaheliste reeglite järgi korraldatud võistupakkumine – Tallinna Lennujuhtimiskeskuse ehitus. Valminud ehitused: Tallinna Kaubamaja rekonstrueerimine, Tallinna Veepuhastusjaama osoonitsehh, Paldiski Lõunasadama kai laiendus, Tayota ja Asmeri autokeskused, Madara tn 25 EMV peahoone. Käisid Tallinna Heitveepuhastusjaama II etapi ehitustööd.
Käive 200 miljonit krooni, töötajate arv 595.
1994 Alustati Madara tn 25 EMV peahoone ehitamist
Alustati Madara tn 25 EMV peahoone ehitamist, personalitöö põhjalikku ümberkorraldamist ja renditud varade väljaostmist. Teostati esimene horisontaalpuurimisprojekt Eestis – raudteetammi läbimine Tamsalus. Valminud ehitised: Vilmsi tn elamu, Viru tn galeriikohvik, Nissani esindus- ja hoolduskeskus (oli aastal 1994 suurim valminud kontori- ja tööstushoone Tallinnas).
Käive 150 miljonit krooni, töötajate arv 698.
1993 Suurenes ehituse peatöövõtu osatähtsus
Suurenes ehituse peatöövõtu osatähtsus. Tehti esimesed sammud välisturgudel – rekonstrueeriti Eesti Vabariigi saatkonnahoone Bonnis, ehitati kontorihoone Moskvas. Valminud ehitised: Tallinna Heitveepuhastusjaama I etapp, Stockmanni kauplus “Viru” keskuses.
Käive 110 miljonit krooni, töötajate arv 814.
1992 AS EMV esimene terviklik majandusaasta
Jaoskonnad korraldati ümber iseseisval bilansil töötavateks tulemusüksusteks. Raamatupidamine viidi arvutisse. Puurimistööde üksus juurutas ja patenteeris kohtvaiade valmistamise tehnoloogia. Valminud ehitised: elamu-büroohoone Roosikrantsi tänaval, “Kloostri Toidutare” Pirital.
Käive 51 miljonit krooni. Töötajate arv 920.
1991 Moodustati AS EMV
16. juunil moodustati AS EMV kui endise EKE EMV 376 töötajat panid kokku ettevõtte algkapitali 168 000 krooni.
Töötajate arv 1 180.
1972 Liitumine EKE-organisatsiooniga
Töötajate arv 1 028.
1960 Lõhketööde ja puurimistööde jaoskonnad
Liideti EMV-ga lõhketööde ja puurimistööde jaoskonnad.
Töötajate arv 651.
1958 Suurendati üldehitus- ja sanitaartehniliste tööde mahtu
Töötajate arv 557.
1949 Sovhooside Ministeeriumi veemajanduslike ehitustööde ettevõtte
Riik moodustas Sovhooside Ministeeriumi veemajanduslike ehitustööde ettevõtte.
Töötajate arv 324.